Heeringas, see alahinnatud mereliik on olnud meie esivanemate toidulaual olulise koha hõivanud, saavutanud tähelendi koha meie rahvusköögiks. See aga ei takistanud kedagi, sh mind, katsetamast midagi uut. Lisades heeringale kübeke vürtsikust ja vahetades tuttavad maitseained põhjamaisete vastu, sünnib midagi tõeliselt ainukordset – heeringas guljašistseeni rüüs.
Esmalt tahaksin rõhutada, et heeringa puhul on tegemist näiliselt tagasihoidliku kuid äärmiselt tervisliku kalaga. Heeringat peetakse merelisteks vitamiinipommideks, kuna neis leidub ohtralt D-vitamiini, kaltsiumi ja oomega-3 rasvhappeid. Alahinnatud heeringas üllatab aga ka maitsemeeled, kui teda õigesti valmistada. Seda asjaolu inspireeris mind otsima uusi maitsekooslusi, et heeringast maksimaalselt maitseelamusi välja pigistada.
Minu eelistus on alati olnud roogadele, mis on lihtsad, kuid samas maitsetervikud. Uudistades maailmaköögist leitud retsepte, jäi silma ungarilik guljašš, mis tundus oma robustsuses ideaalselt sobituvat heeringaga. Otsustasin proovida ja nii sündiski heeringas guljašistseeni rüüs.
See roog nõuab küll natuke rohkem aega ja kannatlikkust kui tüüpiline heeringahautis, kuid tulemus on vaeva väärt. Kõigepealt tuleb leida kvaliteetne heeringas, mille maitse annab roale hea baasi. Lisaks heeringale on retsepti põhikoostisosadeks porgandid, kartulid, paprika ja sibul. Vürtsidest ei saa mööda majoraani, paprika ja loorberilehe. Võta aega ja lase neil koos heeringaga maitsestuda, enne kui lisad tomatikastme ja vee. Lase hautisel madalal kuumusel podiseda, kuni kõik koostisosad on maitselt hästi läbi imbunud.
Kokkuvõtteks võib öelda, et heeringas guljašistseeni rüüs pakub maitsete harmooniat ja annab heeringale uue mõõtme. Põhjamainen robustsus segatuna ida-euroopaliku vürtsikusega annab tõeliselt erakordse toiduelamuse. Proovi julgelt uusi maitseid ja lase oma maitsemeelel kõrgustesse tõusta!
